Kaart - Bakuu (Baku)

Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn. Bakuu on ka Kaspia mere ja Kaukaasia piirkonna suurim linn.

Bakuu asub Kaspia mere läänerannikul Abşeroni poolsaare lõunakaldal. Bakuu asub 28 meetrit allpool merepinda. See teeb temast madalaima pealinna maailmas ning ta on ka suurim allpool merepinda asuv linn.

Tõenäoliselt asutas linna üks Sassaniidide dünastia valitsejatest 5. või 6. sajandil.

Bakuud on kirjalikult esmamainitud 885. aastal.

642. aastal vallutasid araablased linna ja valitsesid seda türklastest seldžukkide tulekuni 1058. aasta paiku. 1222. aastal algas mongolite sissetung. 1501. aastal vallutas Bakuu ja Širvani Pärsia šahh Ismail I. 1578. aastal said üürikeseks ajaks peremeheks osmanid, kelle asemel 1606. aastal sai võimule Pärsia šahh ‘Abbās I Suur.

Bakuu südames on säilinud hulk ajaloolisi hooneid, nende hulgas on suurepäraseid näiteid 15. sajandi islami arhitektuurist. Linna põhjaosas asuvate müüride tornid pärinevad sassaniidide ajast. Poole kilomeetri pikkusel müürilõigul on säilinud 20 laskeavadega torni. Tähelepanu väärib 1649. aastal ehitatud šahh Abbase värav, mida ehib kahe heraldilise lõvi ja härjapeadega bareljeef.

Rannas on hiiglaslik Neitsitorn ( Qız Qalası ), mis on 116 astmega üle 28 meetri kõrge. Torni seina müüritud tahvel kirjaga "Qubbeye Masud ibn Davud" on 12. sajandist. Sınıqqala mošee seinal on säilinud dateering 1077–1078. Mošee juurest viib tee mööda kitsaid ja kõveraid põiktänavaid Muradi väravani, mis on kirjatud kividega kaunistatud valgest kivist portaal. 1616. aastast pärit kiri meenutab sultan Murad III valitsemisaega.

Khaani palee on ehitatud Khalilullah I ajal. See on väheldane kahekorruseline hoone helekollaseist lubjakivitahvleist. Tähelepanuväärne on paleekompleksi kuuluv kohtukoda – kõrge vundamendiga kuuetahuline rotund, mida piiravad kolmest küljest lahtised sammastikud. Iga sammas on kaunistatud raidkirjadega soklil ja kapiteelil. Kohtukoja portaali täisnurkne orv läheb üle poolümaraks ja on täidetud stalaktiitide ridadega, Portaali ülemist osa katab kivisse raiutud taimornament.

1918. aasta aprillis kehtestati Bakuus Nõukogude võim Rahvakomissaride Nõukogu juhtimisel. Sama aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik. Lühikest aega kaitsesid noort riiki Briti väed eesmärgiga kindlustada naftaväljad. 1918. aastal augustis maabusid Bakuus Suurbritannia väed, kuid juba 15. septembril olid nad Osmanite ja Aserbaidžaani vägede survel sunnitud evakueeruma. 1920. aasta mais tungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu.